Geograafia
Kagu-Eestis asuv väike linnake imeilusa Tamula järve kaldal.
Koha kirjeldus
Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asuvad kolm kaunist järve - Tamula (229 ha), Kubija (15,9 ha) ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi. Võru kuulub piltlikult sõnades roheliste linnade hulka. Võrumaad oma kuplistike, ürgorgude, laane- ja palumetsadega on alati peetud üheks Eesti ilusamaks osaks.
1783.a. moodustati tsarinna Katariina II korraldusel Tartu maakonna lõuna- ja kaguosast uus maakond, keskuse asukohaks pidi saama Vana-Koiola riigimõis (Kirrumpäh-Koiküll). Mõne aja pärast andis Katariina II Riia kindralkuberner Georg von Brownele loa osta linna rajamiseks Võru eramõis. Mõisa peahoone on ümberehitatud kujul säilinud tänaseni. Võru linna sünnipäevaks loetakse 21. 08. 1784.a., mil ilmus kindralkuberneri dekreet teatega, et rajatava linna asukohaks saab Võru mõis ja linn hakkab kandma Võru nime.
Võru on käsu korras rajatud linn! 1785.a. kinnitati linna plaani, mis nägi ette korrapärase, täisnurkselt ristuvate tänavate võrgu. Ajalooline tänavavõrk on säilinud, vanemas hoonestuses domineerivad ühekordsed puumajad. Võru kordumatuks väärtuseks ja omapäraks ongi ainulaadne tänavavõrk ja ehituslooliselt huvitav puitarhitektuur. Linna algaastaid meenutavad veel luteri (1793) ja õigeusu (1804) kirik, mõlemad pühendatud Katariinale.
Samas on XIX sajandi Võrus kuulsa linnaarsti ja kirjamehe Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sule all sündinud suur osa meie Eesti rahvuslikust kultuurist euroopalikus mõttes. Kreutzwald arendas rahvusteadusi, eesti keelt, andis meile omakeelse väärtkirjanduse, harjutas meid mõttega, et oleme eurooplased. "Kalevipoeg" viis meid kultuurrahvaste sekka.
Võru linna suvisel külalisel on võimalus valida, kas jalutada Kreutzwaldi pargi varjulistel teedel, päevitada Tamula rannas, ujuda või surfata või hoopis kõndida üle Tamula madala mudase põhjasopi viiva rippsilla Roosisaarele vaatama kiviaja küttide ja kalurite asulapaika. Spordihuviline inimene võib nautida igasuviste Meegomäe motokrosside põnevust või kihutada ise mägirattaga Kubija metsaalustel järskudel nõlvadel. Huvi võivad pakkuda ka ujumisvõistlus üle Tamula järve ja traditsioonilised võrk- ja korvpalliturniirid. Kultuurilembesele publikule jätkub samuti suvel vaatamisväärset: Folkloorifestival on igal aastal Võrru toonud esinejaid ja külalisi nii kodu- kui välismaalt. Meelelahutust hilisõhtuks pakuvad Võru mitmed ööklubid ja pubid.
Talvisel ajalgi on turistil põhjust siia tulla - siis on Võru teeninduskeskuseks Haanjasse ja Kütiorgu suusatama tulijaile. Siit leiab suusahuviline kõik enesele vajaliku : mõnusad majutus- ja söögikohad, tasemel suusavarustuse kauplused ja -laenutuskohad, mitmesugust meelelahutust õhtutundideks.
Tähtsamad Võrus toimuvad kultuuriüritused on Folkloorifestival juulis, Järvemuusikakontserdid Tamula kaldal augustis, Kultuurifestival Võru kevad maikuus.
