Geograafia
Ruhnu saar on on Eesti väikseim kogukond, üksik väike maalapp Riia Lahes. 5 x 3 km unikaalset ja ilusat loodust on ideaalne paik matkamiseks ja telkimiseks.
Koha kirjeldus
Ruhnu saar moodustab Liivi lahe keskosas asuva loode-kagu-suunalise aluspõhjalise seljandiku kõige kõrgema, veepealse osa. Seljandik on liustikulise tekkega voorelaadne moodustis. Iseloomulik on selle kuju asümmeetrilisus oma pikitelje suhtes: tema läänenõlv on laugem kui idanõlv, mis on olnud oluline ka Ruhnu saare arengu ja nüüdisilme kujunemise seisukohalt. Saare idaosa luitestikku katab valdavalt mets, mida on 60 % saare pindalast. Saare lääneosa on madal, tasandikulise pinnamoega, kus kohati kasvab sanglepikuid, suuremalt jaolt on aga kasutuses põllumajandusliku maana.
Loomadest elavad Ruhnus metskits, rebane, rändrott, koduhiir, juttselg-kärnkonn, nastik jt, meres viiger- ja hallhüljes. Sagedasemad kalaliigid on lest, siig, lõhe, räim, ahven, angerjas, koger, merihärg, nolgus, tint, kiviluts.
Saarel asuvad järgmised asutused: ilmajaam, lennujaam, diisel-elektrijaam, sadam, tuletorn, piirivalve kordon, side, muuseum, metskond, perearstikabinet, kool, lasteaed, raamatukogu koos internetipunktiga, töökoda, vallavalitsus.