Geograafia
Soomaa Rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas 8. detsembril 1993.
Koha kirjeldus
Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, s.h. ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eesti geobotaanilises liigestuses on Vahe-Eesti piirkond jagatud kaheks osaks - lõunapoolseks Soomaaks ja põhjapoolseks Kõrvemaaks. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Kitsamalt käsitletakse Soomaana Navesti ja Halliste alamjooksu vahelist Ida- ja Lääne-Eesti rabatüüpide siirdevööndis asuvat suurte soode ala.
Inimene kohandas Soomaal elades oma elu looduse järgi. Külades öeldi, "siin on viis aastaaega; kevad, suvi, sügis, talv ja suurvesi." Liikumisvahendiks olid tulvadeajal ühepuulootsikud ehk haabjad, mis tahuti siledakoorelisest ja tervest haavapuust, nendega käidi kalal, jahil ja viidi piim meierisse. Haabjaid peetakse vanimaks veesõiduvahendiks Eesti aladel üldse. Vanade meistrite kaasabil on õpetatud uus põlvkond neid vanu sõiduriistu valmistama ning Soomaa jõgedel võib ühepuulootsikuid taas sõitmas näha.
Soomaa kagupiiril Vastemõisa vallas Ivaski külas Lubjassaares asub Eesti rahvusliku maalikunsti rajaja, professor Johann Köleri (08. 03. 1826 - 22. 04. 1899) lapsepõlvekodu. Talumuuseum on nn. ,,Soomaa väravateks" sellest piirkonnast rahvusparki sisenemisel, muuseum tutvustab nii taluelu kui kunstniku loomingut.
Suure-Jaani vallas Hüpassaares asub helilooja Mart Saare (28. 09. 1882 - 28. 10. 1963) majamuuseum. Muuseum asutati Viljandi koduloomuuseumi (nüüd Viljandi Muuseum) filiaalina 1964. a. tutvustamaks muusiku elulugu ja loomingut. M. Saare helilooming lähtub rahvaviisidest.
Soomaa Rahvuspargi piiril, Vastemõisa vallas, Sandra külas asub Kurekiiva topiste talumuuseum. Omanikust topistemeister Peeter Rohila on teinud ligikaudu 1000 topist, neist eksponeeritud on enam kui 50.