Geograafia
Viljandimaa - siin kohtuvad puutumatu loodus ja sajanditepikkune kultuuritraditsioon. Viljandi maakond asub Võrtsjärvest läänes, Sakala kõrgustikul. Vana hansalinna aasta tippsündmus on suvel peetav folkloorifestival.
Koha kirjeldus
Viljandi,
samanimelise maakonna keskus, asub Sakala kõrgustiku piltilusa looduse keskel ja on tuntud kui vana hansalinn ja pikkade traditsioonidega kultuurikeskus. Linnas on umbes 22 000 elanikku. Viljandi järv, Ordulinnuse varemed, rippsild, trepimägi, ürgsete puudega orud ja suvised kultuuriüritused teevad Viljandist puhkekoha, mis on ühtviisi populaarne nii kohalike inimeste kui ka turistide seas.
Viljandi linna ja maakonna rikkus on puutumatu loodus ja kultuuritraditsioonid. Hansapäevad on saanud linna üheks tähtsamaks sündmuseks. Kauplemine, käsitöölaadad, kontserdid ja spordiüritused toovad linnatänavatele vanada aegade hõngu. Hansapäevadega samal ajal peetakse ka Mulgilaata, mille eesmärk on tutvustada kohalikke tooteid ja ettevõtteid. Rahvusvaheliselt tunnustatud Folkmuusikafestivalil mängitakse rahvalikke viise ka tänapäevases aranzeeringus. Viljandi Vanamuusikafestivalist võtavad osa nii Eesti kui ka muude rahvaste ansamblid, muusikud, lauljad, näitlejad ja tantsiad. Vanamuusikafestivali peetakse keskaegsete kommete ja traditsioonide järgi, sinna hulka kuulub loomulikult ka ajastule vastav riietus.
Raekoda.
Viljandi raekoda on üks linna neljast vanast kivihoonest. Hoone ehitati aastatel 1768- 1774 ja kuulus algselt advokaat ja bürgermeister Johann Nicolaus Ottole.
1783-l aastal renditi hoone uuele kohtumajale ja kohalikule maksuametile.
Nagu linna teisedki kivimajad, on ka see ehitatud hilisbaroki stiilis. Hoonel on kelpkatus. Aastaks 1838 oli hoone seaduslikult linna omanduses, samal aastal ehitati talle juurde kellatorn.
Viljandi Vana Veetorn
Viljandi oli üks Eesti esimesi linnu, mis lisaks tänavavalgustusele, pinnatud sõidu- ja jälakäiateteedele ning kanalisatsioonile sai veevärgi ja veetorni. Viljandi vana veetorn on 30- ne meetrine punastest tellistest ja puust ehitis, mis mahutab 300 m³ vett.
Ordulinnuse varemed.
Viljandi üks tähelepanuväärsemaid arhitektuurilisi vaatamisväärsusi on keskaegse ordulinnuse varemed. Peale muistse Sakala vaevarikast vallutamist hakkas Brethereni mõõgavandade ordu (alates 1237. aastast Teutoonilise ordu Liivimaa osa) Viljandi iidset puitlinnust taastama, seekord ehitati linnus kivist.
Viljandi muuseum.
Viljandi muuseum asub ühes linna vanimaist kivihoonetest. Maja esimese korruse planeering on säilinud peaaegu muutumatuna 1780- st aastast, millal see ehitati. Mansard- korrus lisati 19. saj. lõpus. Maja lasi ehitada Johann Joachim Schoeler, Viljandi apteeker oma elu- ja ärihooneks. Kuni 1902. aastani kuulus maja Schoeleritele, hiljem renditi see välja.
Rippsild.
Rippsild paigutati Viljandi lossimägedesse 1931-l aastal. Silla kinkis linnale aastal 1928 Tarvastu parun Karl von Mensenkampff. Enne seda oli sild rippunud Tarvastu vallikraavi kohal ja Mensenkampffid kasutasid seda linnusevaremetes olevasse kabelisse pääsemiseks. Rippsilla portaalid tehti aastal 1879 Riias, "Felser & Co" poolt. Üle 50- ne meetri pikk sild rekonstrueeriti 1995 aastal.
Trepimägi
Trepimägi ehitati Viljandisse sajandivahetusel, linna ja järve vahelise ühenduse parandamiseks. Suurim takistus linna ja järve vahel oli vallikraav, mis oli täidetud 1894- l aastal toimunud suurest tulekahjust tekkinud rusudega.Trepil on viis astmete reastikku ja 158 astet. Taimed pargi rajamiseks toodi Maagümnaasiumi lähedalt pargist. 1991- l aastal trepp rekonstrueeriti.
Jaani kirik.
Jaani kirik asub keskaegse kindluse ja Linnamüüri vahel. Algselt (1466- 1472) ehitati siia fransikaani klooster. Liivi sõja ajal põles klooster maha ja hiljem ehitati see apostel Jaani auks üles kui kirik. Kuigi kirik on aegade jooksul põhjalikult ümber ehitatud, on ta siiski säilinud.
Olustvere mõis.
Olustvere mõis ehitati 18. sajandil ja on kuulunud mitmetele perekondadele. Viimane omanik Nikolai Fersen kasutas seda suvekoduna. Alates 1918- st aastast on mõis riigi oma. Mõisa ümbritseb hästi säilinud park umbes 100 eri puuliigi ja viie tiigiga.
