Geograafia
Maakond asub Eesti lõunaosas. Pindala 2046,49 km². Ulatus põhjast lõunasse 65 ja idast läände 59 km.
Piirneb lõunas ja edelas Läti Vabariigiga (104 km), idas Võru, põhja-kirdesuunas Põlva ja Tartu ning loodes Viljandi maakonnaga.
Maakonna keskus on Valga linn.
Territoriaalselt moodustus maakond põhiliselt Tartu-, Viljandi- ja Võrumaale kuulunud Helme, Hargla, Karula ja sangaste kihelkondadest. Valga linn jagati Eesti ja Läti vahel pooleks.
1960. aastate algupoolel omandas praegune Valga maakond üldjoontes oma tänased piirid. 25. veebruaril 1977 koosnes Valga rajoon 11 külanõukogust ja 154 külast. Praegu on Valga maakonnas 11 valda, 2 linna, 7 alevikku ja 147 küla.
Koha kirjeldus
Muinasajal kuulus Valgamaa läänepoolne osa Sakala ja idapoolne osa Ugandi muinasmaakonda. Kuigi Valga (Walco, Walko, Walck, Walk, Walken vms.) nimi esines esmakordselt ordu dokumentides juba 1266. aastal, kutsutakse linna XV sajandi alguseni Pedeli jõe järgi Põdeliks.
Pärast orduaega, Liivi sõda, Poola aega, Rootsi aega ja Põhjasõda läks ValgaVene riigi koosseisu. 3. juulil 1783 kehtestas keisrinna Katariina II Balti provintsides uue halduskorra ning moodustas peaasjalikult Riia ja Võnnu kreisidest seni Riia maakonda kuulunud Valga linna ümber Valga maakonna.
Tollane Valga maakond koosnes üheteistkümnest kihelkonnast, millest üheksa asus Lätimaal ja ainult kaks -- Luke ja Härgmäe -- ulatusid Eesti alale. 19. sajandi teisel poolel kuulus Valgamaa Liivimaa kubermangu koosseisu.
Vabadussõja käigus vabastasid Eesti väed 1. veebruariks 1919 Valga ja suurema osa selle ümbruskonnast. 12. veebruaril 1919 andis Eesti Vabariigi Valitsus välja määruse Valga maakonna moodustamise kohta. Valga maakonna jaoks lõigati kolmest maakonnast 17 valda: Viljandimaast seitse, Tartumaast neli ja Võrumaast kuus.
Sihtkoha eelised
Asub Läti piiri ääres
pilves
kerge vihm
vihm ja lumesadu
